Mageveepärlid


Mageveepärlite kasvatamine sai alguse 13. sajandil Hiinas:  hiinlased panid erinevaid kujukesi jõekarpi, mille ümber hakkas kasvama pärlmutter (pärli koostisaterjal). 

Mageveepärlid kasvavad jõekarbis (enamus Hyriopsis cumingi) järvedes, jõgedes ja tiikides. Pikka aega ei peetud mageveepärleid nii atraktiivseteks pärliteks kui mereveepärleid, sest nad olid väikesed, läbimõõt umbes 5mm (pärlid pildid nr.11 ja nr.12), samas kui mereveepärlite keskmine läbimõõt 10mm ja rohkemgi. Ka olid mageveepärlid pigem tuhmi läikega ja kujult ebaühtlased. Põhjus peitus selles, et mageveepärlid koosnevad ainult pärlmutrist, mistõttu ümmargust ja ühtlast kuju oli palju raskem saavutada. Samas on ainult pärlmutrist koosnevad pärlid palju vastupidavamad. 

Et orienteeruda erinevate pärlitüüpide väärtuses ja hinnas, tuleb arvestada mitmete kriteeriumitega nagu pärli kuju, tema suurus, pinna siledus, värv, läige ja pärlitüüp. Ümmargused ja suured pärlid on tavaliselt hinnalisemad. Lisaks suurusele ja kujule on pärlite juures oluline kaunis läige (peegeldus) ning värvi intensiivsus. Pärl, millel puudub näiteks kaunis läige, on hinnatud märkimisväärselt madalamalt, kui sarnane pärl hea läikega. Pärlitüübi alusel jaotatakse pärlid mage- või mereveepärliteks. Mereveepärlid on haruldasemad ning seetõttu hinnatakse neid üldiselt kallimalt. Samas on mageveepärlid tõusmas võrdseks mereveepärlitega kuna nende värvi ja kuju valik on väga mitmekesine ja pärlid väga kvaliteetsed.

Tänaseks on mageveepärlite kasvatamise tehnoloogia teinud läbi suure arengu, kus pärlite läige (pärl nr.10) ja suurus (pärl nr.7) on jõudmas järele mereveepärlitele ning pärlite värvid (pärl nr.1 ja nr.3) on suurepärased ja ainulaadsed. Pärlikasvatajad arendavad oma uusi tehnnoloogiaid pidevalt edasi, juba sel aastal oli Hong Kongi Juveelimessil näha väga suuri mageveepärleid läbimõõduga 15mm ja enam, mis on erakordne saavutus mageveepärlite maailmas. Ka nende pärlite ilu, elegants ja väärtus on jätkuvalt tõusuteel.